Otsisid märksõna "vaatamisväärsused viljandimaal"

A.G.M. Büroo

Siiani on meie põhitegevuseks olnud siseturism ja teiste reisibüroode reisipakettide vahendamine ning laevapiletite müük, kuid praegu oleme oma tegevusaja jooksul (tegutseme aastast 1995) arenenud edasi ning täna suudame klientidele pakkuda reisiteenustele lisaks ka toitlustus-, majutus- ja kindlustusteenuseid samuti...

Abja Mõis

Klassitsistlik Abja mõis on alates 18. sajandist kuulunud von Stackelbergidele. Pärast viimaste mõisnike lahkumist 1922. a. teenis mõis haridusasutusi. 1939. a. pidas president Päts mõisa rõdult Kaitseliidu meestele kõne. Peale eesti taasiseseisvumist asus mõisahoonetes Abja Piirivalve kordon. Säilinud on mõisahoone,...

Ahti Arak Tours

Ait Lossi Tn 11

Lossi tänav 11 hoovis (ehitatud 18.saj. alguses) on ainus omataoline Eesti linnades - ühekorruseline ruudulähedase põhiplaaniga, mahuka keldri ja pööninguga hoone. Esifassaadi kujundavad kolm kaarust, mida piirab lai lukukiviga krohvraamistus.

Anrepi Lõvi

Austerlizi lahingust kindralleitnandina väljunud, hiljem 1807.a. langenud Reinhold von Anrepi mälestusmärk Kärstna Kabelimäel (modelleerinud saksa skulptor Christian Daniel Rauch) on kaunemaid klassitsitlikke kunstiteoseid, mis Eestist leida – hiigelsuurel kivirahnul puhkab malmist lõvi, kohevalakaline pea käppadel. Selle...

Carl Robert Jakobsoni Monument

Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe “Sakala” asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda...

Eaõk Suure-Jaani Peetruse Pauluse Kirik

1840-ndail aastatel tekkis Suure-Jaani kandis usuvahetuslik liikumine. Eestlased hakkasid astuma "vene" usku. Suure-Jaani õigeusu kogudus asutati 1847. aastal ja õigeusuliste kalmistu 1911. aastal. Suure-Jaani õigeusu kirik on 1906-1908 aastal ehitatud arhitektuuri- ja kunstimälestis, mis käesoleval ajal seisab lagunevana....

Eelk Halliste Püha Anna Kirik

Halliste kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15.saj. II poolest. Erinevate sõdade käigus kannatada saanud kirikut on palju kordi üles- ja ümber ehitatud. Peale põlengut 1959.a. seisis kirik 30 aastat varemeis. Arvukate annetuste toetusel alustati 1989.a kohalikul initsiatiivil pühakoja...

EELK Karksi Peetri Kirik

Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Kiriku arhitektuur on äärmiselt lihtne: kirikusaalile liitub barokse kiivriga torn, idaküljele on lisatud käärkamber. Halva...

EELK Kolga-Jaani Johannese Kirik

Pärineb 14. saj. algupoolest. See oli lihtne võlvimata kastehitis ilma torni ja kooriruumita. Kirik võlviti nähtavasti 14.saj. lõpul. Keskajast pärinevad nii sakramendinišš kui ka rituaalne kätepesunõu kiriku idaseinas. Kirik kannatas korduvalt sõdades, kuid võlvid siiski säilisid. Pärast Põhjasõda katustati kirik alles 1742....

Eelk Kõpu Peetri Kirik

Väheldane klassitsistlik tellispõrandaga kirik (ehitatud aastatel 1821-1825) on tugeva historitsistliku torniga. Kirikusaali altariseina ilmestavad antiikvormides poolsambad ja talastik. Süžeelt ainulaadne on tundmatu kunstniku altarimaal “Laske lapsukesed minu juurde tulla”. Säilinud on kirikupatrooni perekond von Stryki...

Eelk Paistu Maarja Kirik

Esimesed andmed Paistu kiriku kohta pärinevad aastast 1329 seoses leedulaste rüüsteretkega. Arvatavasti 13. saj lõpul ehitatud kivikirik oli tornita. Säilinud koori arhailine kaheksaosaline roidvõlv, mille tähistaevast imiteeriv maaling valmis 1903. 1862-66 ehitati kirikule torn. Sisustus valmis põhiliselt 1852, mil...

Eelk Pilistvere Andrease Kirik

Siinset preestrit on nimetatud juba 1234. a Kivikirik rajati 13. saj. teisel poolel Suure-Jaani ja Järvamaa kirikute eeskujul, ehitades nii võlvitud kooriruumi, pikihoone kui ka torni. 17. - 18. saj. korduvalt purustatud kirik rekonstrueeriti ulatuslikult 1762. a – seda meenutab aastaarv kiriku idaviilul. 1856. a ehitatud...

Eelk Suure-Jaani Ristija Johannese Kirik

Kirik on ehitatud gooti stiilis kindluskirikuna umbes 1330. aastal. Ta kuulub Kesk-Eesti kodakirikute rühma. Kirik on kolmelööviline, kusjuures kesklööv on külgmistest laiem. Pikihoonega liitub idas nelinurkne koor ja sale neljatahuline läänetorn. Tähelepanuväärsed on teravkaarsed portaalid. Lääneportaali kohal on ümaraken,...

Eelk Tarvastu Peetri Kirik

Tarvastu kiriku ehitamine algas enam-vähem üheaegselt Tarvastu lossi ehitamisega. Vana kirik oli märksa väiksem kui praegune, tal oli võlvitud lagi ja algselt puudus torn. Põhjasõja ajal langesid laevõlvid sisse, siis tehti nende asemele puitlagi. 1771. a. ehitati vanale kirikule põhjapoolsesse otsa 5 sülla pikkune jätk....